Tänavune aasta on kangakudujate seas pühendatud põimevaipade kudumise populariseerimise aastaks.

Selles erilises tehnikas kootud vaipade otstarve on olnud väga erinev: pulmavaibad, saanitekid ja muud tarbevaibad, mida saab kas endale peale võtta või seinale panna. Pindpõimes saavad omavahel kokku kaks värvi ja tekstiilipind jääb tasane. Selline kudumistehnika väga aeganõudev ning nõuab suuri oskusi ja vilumust.

Vaibad kootakse kangastelgedel, kujundi(te) saamiseks tuleb üht värvi lõnga teisega põimida. Kudumine toimub kavandi järgi, mille kuduja ise loob. Nõnda saab iga meister vaiba sisse kududa oma loo, mis vaatajate silmis lahti rullub.

Näitusel on esindatud Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia rahvusliku tekstiili IV kursuse tudengite Katarina Tallermo, Piret Tärno ja Vilve Oja põimevaibad, mille kudumisel on juhendajaks olnud õppejõud Christi Kütt.

PÕNNÕV POIMITU VAIP 

Kangakudaja omma seo aastaga pühendenü poimit vaipu kudamise aastagas, et inemiisile sändsit vaipu tutvambas tetä.

Sändsit esimuudu nõksuga koet vaipu tetti pulmas, a tetti ka hobõsõtekes vai muido tarbõs – ilo peräst saina pääle panda vai sõs hindäl üle võtta.

Tasatselt poimit vaiba kudamine võtt hulka aigu ja noid kudamise nõksõ tulõ iks pikält kätte oppi. Koetas vaipa piili pääl, eri värmi langu tulõ kudamise käigin umavaihel kokko poimi. Inne piäsi kudaja tegemä visandusõ, mille perrä kudamisen järge hoita. Egä kudaja või hindä tahtmist müüdä kirju vai kujjõ vällä märki, midä vaiba sisse kudada ja niiviisi võit vaiba panda eski lugu jutustama.

Näütüsel omma Viländi Kultuuriakadeemiä rahvuslidsõ tekstiili eriala IV kursusõ opjide tettü vaiba, mille kudamisel om nõvvoandjas olnu oppaja Küti Christi.